Kuuma päikese eest merre sukeldun ma …

Om'i rand

Om'i rand

Peale Punet pidime me edasi juba  Chennai poole liikuma hakkama, kuna meil oli varemalt bookitud sealt lennupiletid Darwinisse, et seal oma Austraalia viisad aktiveerida. Kuid kuna lennuni oli ule nadala aega, siis otsustasime me korraks India laanerannikule poigata ning paar paeva Goast louna pool jaavas Gokarnas veeta. Jaime pidama Gokarna lahedal asuvas ilusas Om’i rannas. Monus oli paar paeva lihtsalt niisama loogastuda, ega meil neid rannapaevi palju siiamaani pole olnudki  ja koik olekski kui paradiisis olnud, kui ainult neid “toredaid” nii umbes kahekumne liikmelisi kohalike noormeeste kampu seal ringi liikumas poleks olnud. Nimelt iga paev jalutasid rannas ringi poiste kambad, peatutes  nii uhede kui teiste turistide vahetus laheduses (st lihtsalt istuti maha nii 10 meetrit sinust eemal, olgugi, et mujal oli ruumi piisavalt), et sind siis polevate silmadega korralikult uurida (loe:  vabandust vaga, aga maakeeli lihtsalt pervata) voi siis seisid noormehed vee piiril (endal kaamerad kaes) ja ootasid millal vees olevad tudrukud (loe: turistid) veest valja hakkavad tulema, et neist siis kena pilt endale malestuseks jaavustada. Nendel hetkedel oli jah, koige targem, kas kleit selga tommata voi siis kohviku poole plagama pista, mida enamus ajast meie ka tegime.

Teel Chennaisse sai meile molemale aga selgeks, et Indias liiklemisest on meile  nuud kullalt saanud.  Kannatus oli otsakorral ning sees pulbitses vihast. Minul oli nuudseks keskmine napp juba pidavalt kaasliiklejatele suunatud ning Chrisil olid valjatootatud oma nipid, kuidas meie tagumikus passivatest “tattninadest” lahti saada. Viimaseks piisaks sai aga see kui uhel hetkel uks jarjekordne autojuht meid  ignoreerides uritas meie ning meie korval asuva auto vahele ennast pressida.  Olgugi et Chris talle pidevalt signaali andis, tuli auto aga lahemale ja lahemale ning viimaks oli kuljega meist vaid paari sentimeetri kaugusel, mis hetkel Chris viimaks talle ukse pihta jalaga virutas.  Sellel hetkel saime molemad aru, et nii edasi minna ei saa ning olgugi, et esialgu plaanisime peale Darwinist tagasi tulekut Pohja-Indiasse Darjeelingusse minna, siis nuud otsustasime me, et Indiast on meil kullalt saanud ning kui Darwinist tagasi jouame hakkame me uurima, kuidas Zoltanit otse Chennaist Bangkoki transportida. Nuud aga ootasid meid Singapur ja Darwin, kuhu soitsime, et oma Austraalia “permanent resident” viisad aktiveerida.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: